Vilistlasblogi | Kertu Ollema: seitse küsimust, millele vastamine aitab määrata igemehaiguse riski

Kümnest üle 35-aastasest inimesest kaheksal on mingit laadi igemeprobleemid. Igemehaigused on Euroopas enim põetavad, kuid kõige harvemini märgatavad haigused. Need ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet, ent kaugelearenenud haigus on peamine hammaste kaotamise põhjus, kirjutab hambaarstiteaduse vilistlane Kertu Ollema Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Terve inimese suus elab rohkem kui 700 liiki baktereid, millest enamik on täiesti ohutud ja heas suhtes oma peremeesorganismiga. Kui hambaid ei puhastata piisavalt tõhusalt, siis kuhjuvad bakterijäägid igemepiiril ja moodustavad hambakatu, luues soodsa pinnase ohtlike bakterite kinnitumiseks. Kõikidel juhtudel on igemepõletik ja igemehaigus parodontiit põhjustatud just bakterite hulga kasvust ja sellega kaasnenud hambakatust.

Riskitegurid

Parodontiidi peamisi põhjusi ei ole esialgu mõtet otsida toitumisest, samuti ei tohiks kohe kahtlustada raskeid üldhaigusi, millega see haigus kaasneb. Enamasti on parodontiit alguse saanud puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest.

Üks peamisi haiguse tekkimise ja arenemise riskitegureid on suitsetamine. Suitsetaja igemed on pidevas hapnikuvaeguses ja seega tekib ideaalne keskkond, kus saavad elutseda hapnikku mittevajavad bakterid.

Osa inimestest haigestub igemehaigustesse hoolimata heast suuhügieenist geneetilise eelsoodumuse tõttu. Igemeprobleeme võib rohkem esineda puberteedieas ja raseduse ajal.

Kas sul on igemehaigus?

Kui vastad vähemalt ühele neist seitsmest küsimusest „jah“, siis peaksid pöörduma hambaarsti poole, et oma igemeid kontrollida.

Haiguse põhjaliku uurimise ja raviga on võimalik parodontiit kontrolli alla saada ja peatada. Võtmetegur on bakteriaalse hambakatu eemaldamine ja patsiendi väga hea suuhügieeni saavutamine.