Suur Eesti uuring näitas, et südamehaigustel on tugev seos koroona halva kuluga

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Uuringus võrreldi 66 295 inimest, kes olid saanud 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 SARS-CoV-2 PCR-testil positiivse vastuse, ning 254 958 inimest, kes olid saanud negatiivse vastuse või keda ei olnud testitud. 4,8% Covid-19 haigetest vajas haiglaravi, 1,7% vajas ravi intensiivraviosakonnas ja 1,5% suri Covidi ägedal perioodil.

Uuring näitas, et nakatumisrisk on suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja ajuveresoonte haigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumisrisk on mõnevõrra suurem naistel. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant Tatjana Meister ütles, et osalt võib see tulemus olla seotud naiste suurema valmidusega minna haigustunnuste või -kahtluse korral testima.

Samuti tuli uuringust välja, et südame-veresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis suurendavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos koroona halva kuluga, sõltumata soost ja vanusest. „Näiteks liigse kehakaalu, kõrge kolesteroolitaseme, suhkurtõve, kõrgvererõhktõve ja uneapnoe puhul ei ole vahet, kas inimene on noor või vana. Kõik need seisundid suurendasid vanusest sõltumata olulisel määral koroona raske kulu riski. Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli suurem ka vähihaigetel,“ selgitas Meister. Südame-veresoonkonnahaigusi esineb sageli, ka noorematel inimestel, ja neile ei pöörata tihti piisavalt tähelepanu, seni kuni saadakse tüsistused. „Koroonapandeemia ajal on selgeks saanud, kui oluline on püsida terve – liikuda, süüa mõõdukalt – ja järgida kroonilise haiguse korral arsti ravisoovitusi.“

Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel suurem. „See peaks panema meid hoolitsema vanemate inimeste eest, kes ei pruugi ise oma haigestumise tõsidust adekvaatselt hinnata ega seisundi halvenemisele õigel ajal reageerida,“ ütles Tatjana Meister.

Uuringumeeskonda kuulusid teadlased neljast Tartu Ülikooli instituudist, arst-residendid, magistrandid ja doktorandid, OÜ Ränilinna Perearstikeskus ning 17 perearstikeskust. Uuring põhineb Terviseameti, Eesti Haigekassa ja surma põhjuste registri andmete analüüsil.

Teadustööga „Clinical Characteristics and Risk Factors for COVID-19 Infection and Disease Severity: A Nationwide Observational Study in Estonia“ saab tutvuda siin.

Loe lähemalt Postimehest.