Lagle Lehes kaitseb doktoritööd "The first study of voice and resonance related treatment outcomes of Estonian cleft palate children”

19. oktoobril kell 13.00 kaitseb Lagle Lehes arstiteaduse erialal doktoritööd “The first study of voice and resonance related treatment outcomes of Estonian cleft palate children” („Esimene suulaelõhega sündinud patsientide hääle ja resonantsiga seotud ravitulemuste uuring Eestis“).

Juhendajad: 

kaasprofessor Triin Jagomägi, Tartu Ülikool

kaasprofessor Marika Padrik, Tartu Ülikool

doktor Priit Kasenõmm, Tartu Ülikooli Kliinikum

Oponent:

kaasprofessor Karin Brunnegård, Umeå Ülikool, Rootsi

Kokkuvõte:

Huule-suulaelõhe (HSL) on üks sagedasemaid kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta. Suulaelõhega sündinud lastel esineb sageli mitmeid kaasuvaid probleeme, sh neelamis- ja söömisraskused, probleemid kõnearenguga, mille peamiseks põhjuseks on resonantsiprobleemid, häälehäired, kolju- ja näopiirkonna kasvu ning arengu kõrvalekalded, ortodontilised probleemid, kuulmislangus, keelelise arengu probleemid ning õpiraskused. Uuringud näitavad, et kõige enam mõjutavad HSL-iga lapse psühhosotsiaalset toimetulekut tema välimus ja kõne kvaliteet. Oma töös (1) koostasime optimaalsed kõnestiimulid Nasometer II-le ning arvutasime nasaleerituse piirväärtused; (2) töötasime välja kõnestiimulid velofarüngeaalse funktsiooni hindamiseks; (3) kirjeldasime HSL-iga sündinud laste häälekvaliteeti – teostasime videostroboskoopia kõri ja häälepaelte liikuvuse visualiseerimiseks ning morfoloogia hindamiseks, viisime läbi hääle akustiliste parameetrite mõõtmise ja hindasime häälehäire mõju laste elukvaliteedile, (4) määrasime kindlaks näokolju parameetrid, mis võivad mõjutada kõne kvaliteeti. Leidsime, et eesti HSL-lastel esinevad resonantsi ja häälehäired üsna väljendunult. Kõri piirkonna morfoloogilisi muutusi, eriti muutusi häälepaeltel, esines oluliselt sagedamini võrreldes tavapopulatsiooniga. Kõrvalekalded kraniofatsiaalses arengus võivad mõjutada kõne kvaliteeti. Selgus, et resonants on tundlikum pehmesuulae ja kõvasuulae pikkuse muutustele, keeleluu ja kolmanda kaelalüli vahelisele kaugusele ning ülalõualuu ja alalõualuu omavahelisele suhtele. Käesolevas uuringus ei võetud kõnekvaliteedi hindamisel arvesse logopeedilise teraapia kestust ega sagedust, mis samuti võib laste kõne kvaliteeti oluliselt mõjutada. Edaspidi on vajalik uurida logopeedilise sekkumise tõhusust, hinnata kirurgilise ja ortodontilise ravi kättesaadavuse ja ravi õigeaegsuse mõju laste kõnele.

Kohtumist saab jälgida ka MS Teamsis.