JÄRELVAADATAV: Meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson räägib inauguratsiooniloengul elu võimalikkusest koos genoomiandmetega

Teisipäeval, 29. märtsil kell 16.15 peab meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Elu võimalikkusest koos genoomiandmetega. Kuidas näha võimalusi ja vältida ohte?“.

Viimastel aastatel on pärilike haiguste kahtluse korral hakatud kliinilises töös palju laialdasemalt kasutama genoomiandmeid. Üksikute geenide analüüsid on asendunud geenipaneelide analüüsidega ja nende kõrval on kasutuses ka kogu eksoomi või genoomi hõlmavad uuringud. Tänu geenidoonorlusele on 20%-l Eesti täiskasvanud elanikkonnast olemas genoomi baasandmed ehk geenikaardid. Pärilike haiguste kõrval hõlmab genoomianalüüs ka levinud komplekshaigusi. Kujunemas on personaalmeditsiini ennetus- ja raviteenuste võrgustik.

Neid suundumusi arvestades tekib küsimus, kuidas oleks genoomiandmeid terviseprobleemide ennetamiseks kõige mõistlikum kasutada. Inauguratsiooniloengul arutleb professor Neeme Tõnisson selle üle, kas genoomianalüüsi võiks hakata senisest rohkem tegema tervetele inimestele, kas teame genoomist juba piisavalt palju, et osata teha elu mõjutavaid otsuseid, ning mil moel saada analüüsidest parimat kasu ja vältida teadmatusest tulenevaid ohte.

Tõnissoni arvates võiksime me kõik oma genoomist üht-teist teada, sest nii oskame paremini ohte vältida. „ Genoomiinfo laialdasema rakendamisega oleme tervishoiu eesliinil. See võimaldab meil kujundada Eestis parimaid raviviise ja kliinilisi juhiseid,“ rääkis Tõnisson. „Teisalt peame leppima sellega, et osa tõest selgub alles aastakümneid kestvate uuringute järel. Siiski saame nende teadmiste tekkele geenidoonoritena juba nüüd kaasa aidata,“ lisas professor.

Image

 

Neeme Tõnisson on lõpetanud Tartu Ülikooli 1995. aastal ravi erialal. 2003. aastal kaitses ta molekulaar- ja rakubioloogia instituudis molekulaardiagnostika erialal doktoriväitekirja „Mutatsioonide uurimine kasutades praimerekstensiooni oligonukleotiidkiipidel“.

Aastatel 1999–2004 töötas Neeme Tõnisson iduettevõttes Asper Biotech ja 2005–2006 oli järeldoktorantuuris Heidelbergis Saksamaa Vähiuuringute Keskuses. Aastail 2004–2015 töötas ta vanemteadurina Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning aastail 2015–2021 genoomika instituudis. Alates 2021. aastast on Neeme Tõnisson genoomika instituudis meditsiinigeneetika professor. Teadustöös keskendub ta geneetiliste riskifaktorite uurimisele rahvastikupõhises geenivaramu andmebaasis, geneetilise tagasiside mõjule ja genoomiandmete kasutamisele personaalmeditsiinis.

Neeme Tõnisson on alates 2019. aastast Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ning ta kuulub Eesti Arstide Liidu ja Tartu Arstide Liidu juhatusse. Ta on osalenud tervishoiuteenuste hindamisel ning arstide liit on ta delegeerinud e-tervise arenduse ja personaalmeditsiini kliiniliste rakendusviisidega seotud töörühmadesse.

Loengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel. Rohkem infot inauguratsiooniloengute kohta on ülikooli veebilehel.

Üritusel on kohustuslik kanda maski.

 

#teadus
Ülikool ja Haigekassa viisid läbi täiskasvanute suutervise uuringu.

Uuring näitab, et kolmveerand üle 35-aastastest inimestest vajab hambaravi

07.06.2022
#teadus
koroona

Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma?

18.05.2022
#teadus
MV

Ootame teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile

28.04.2022