Eesti inimesi enim kimbutavad hambahaigused on kaaries ja parodontiit. Neid aitavad eemal hoida õigel moel toitumine, suuhügieen ja arstikülastused, ütleb Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag. "Sage näksimine on hammastele hävitav," toonitab arst Postimehes.
Hammaste tervise tagamisel on kaks võtmesõna – suuhügieen ja toitumine. "Õige toitumine hammaste puhul tähendab, et toitumiskordade arv päevas oleks reguleeritud. Mitu korda pannakse päevas suhu süsivesikuid, millest bakterid saavad happeid toota? Ideaalne on, kui see ei ületa viit korda," selgitab Saag. Siia alla liigitub ka magusate jookide tarbimine, sealhulgas suhkruga tee ja kohv. Samuti leidub süsivesikuid puu- ja juurviljades, teraviljatoodetes ja muidugi maiustustes. "Oluline on, et lastel ei kujuneks välja näksimisharjumust. See kehtib ka täiskasvanute kohta."
Üldhaigustega patsiendid, kes tarbivad palju ravimeid – näiteks vererõhku langetavad ravimid, rahustid, antidepressandid, uinutid – peaksid teadma, et need vähendavad sülje eritust. "Selle tõttu aeglustub ka suu iseeneslik puhastumine – sülg n-ö peseb seda kogu aeg, neutraliseerib happed ja viib välja toidus olnud süsivesikud." Sestap ongi vaja, et toitumiskordade vahel oleksid pausid – et suus saaks taastuda normaalne mikrokliima. Pärast sööki võib juua veel ka vett või loputada sellega suud.
Põletik ja loksuvad hambad
Väga suur probleem on parodondihaigused, mida esineb ülemaailmselt sõltuvalt ühiskonnagrupist 20–50 protsendil. Kaugele arenenud juhtusid, mida iseloomustab hammaste liikuma hakkamine, võib olla isegi kümnel protsendil elanikkonnast.
Parodont on hammast ümbritsevate kudede kompleks – ige, selle all olev luu ja sidemed, mis kinnitavad hamba lõualuusse. Kui ennist oli juttu bakteritest, mis hävitavad hamba kõvakudesid, siis on teine rühm baktereid, mis tekitavad põletikku hammast ümbritsevates kudedes, parodondis. Põletiku tagajärjel hävinevad hammast kinnitavad sidemed ja luukude. See protsess kulgeb sageli hiilivalt, nii et ise ei märkagi.
Esmased tunnused on igemete veritsus ja punetus, sageli ka pakitsev valu. Põletiku tõttu igeme kinnitus hävineb ja hamba ja igeme vahele moodustub pilujas ruum, kus on haigustekitajatel hea tegutseda. Sellise "tasku" sisepind on haavandunud. Haavandunud igeme pindala võib sõltuvalt haiguse raskusastmest olla 8–36 ruutsentimeetrit, mis on võrreldav peopesa suuruse alaga. "Kui selline haavand on käel või jalal, kõik tormavad kirurgi juurde. Igemepõletikuga käivad aga inimesed ringi. Haiguse tekkele või esmastele muutustele viitavad veritsevad igemed. "Juba söömine ning hammaste harjamine põhjustab vähest veritsust, mida näeme hammaste pesemise ajal roosa vahuna või lausa verena," selgitab professor.
Loe edasi Postimehest.