Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse konverents „Kahaneva Eesti valikud valimiste eel“
- 20.10.2026
- 09.00–16.30
- Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valge saal
- Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus
20. oktoobril toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis kestliku arengu keskuse koosloomekonverents „Kahaneva Eesti valikud valimiste eel“. Üritusel arutletakse väheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti regionaalarengu, majanduse ja hariduse kujundamise üle. Palume osalejatel registreeruda hiljemalt 15. oktoobril.
Riigikogu valitakse kevadel, kuid võitlus valijate tähelepanu pärast käib juba praegu. Selleks, et valimisdebatti ei kaaperdaks juhuslikud intriigid, oleme palunud Eesti ühiskonnateadlastel ja ekspertidel tuua välja Eesti arengu olulisemaid kitsaskohti ja pakkuda lahendusi nendest ülesaamiseks.
Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhi Hans Orru sõnul ei ole Eesti kahanev ja vananev rahvastik üksnes demograafiline probleem, vaid mõjutab ühiskonna toimimist laiemalt. Põhiküsimus on, kuidas väiksema ja vanemaealise rahvastiku puhul hästi toime tulla. „Peame suutma säilitada inimeste heaolu ja tervise, eri piirkondade elujõu ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse ning samal ajal tagama, et meie majandus oleks kestlik ja konkurentsivõimeline. Ettenägelikke otsuseid on vaja juba praegu,“ tõdes Orru.
Konverentsile oodatakse osalema eksperte ja spetsialiste, kelle igapäevatöö ja huvide ring keskendub sellele, kuidas toetada Eesti tasakaalustatud arengut ja tagada igapäevateenuseid väljaspool suuri tõmbekeskusi. Kõigil osalejatel on võimalik oma kogemustest lähtuvalt kaasa rääkida ettekannetele järgnevates aruteludes, milles otsitakse ühiselt lahendusi Eesti rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevatele raskustele. Aruteludest kogutud ideede põhjal valmivad hiljem avalikud kokkuvõtted.
Teemat aitab demograafia vallas avada rändepoliitika ekspert Ruth Annus, regionaalarengu puhul Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, majandusküsimustes Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Tairi Rõõm ning hariduse valdkonnas Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu Ülikooli kvalitatiivuuringute kaasprofessor Eneli Kindsiko.
Päeva võtab kokku aruteluring, milles osalevad Lea Danilson-Järg (Riigikogu liige, Isamaa), Helena Männa (arhitektuurinõunik riigiarhitekti büroos), Eneli Kindsiko, Uku Varblane (Arenguseire Keskuse ekspert). Arutelu ja päeva juhib Urmas Vaino.
Päevakava leiab kõrvalkaardilt.
Päevakava täpsustub
20. oktoober
Migratsioonipoliitikat tuleb käsitleda osana Eesti pikaajalisest rahvastikupoliitikast. Eesti põhiseadus on pannud meile eesmärgi säilitada eesti rahvus, keel ja kultuur. Me peame arvestama, et migratsioon taastoodab migratsiooni, sest sarnase päritoluga sisserändajaid lisandub olemasolevasse kogukonda nii seaduslikul kui ebaseaduslikul teel. Seega peab sisserändepoliitika nägema Eesti uue elaniku ja tema perekonna elukaart tervikuna, sõltumata sellest, kas ta tuli Eestisse algselt töötama, õppima või sugulase juurde. See, milline on meie elanikkond, mõjutab paljuski majandus- haridus - ja sotsiaalpoliitikat. Migratsioonipoliitika peab arvestama, et selle mõju ühiskonnale kujuneb aastakümnete jooksul.
Tööealine elanikkond on Eestis langustrendis ning Statistikaameti pikaajalise prognoosi kohaselt jätkub selle kahanemine ka järgmistel aastakümnetel – 2085. aastaks väheneb tööealiste arv ligi 200 000 inimese võrra. Lisaks töötajate arvu vähenemisele võib tulevikus probleemiks kujuneda ka inimkapitali kahanemine: viimase PISA uuringu tulemused näitavad, et meie noorema põlvkonna õpitulemused on langenud. Süvenenud on ka vaimse tervise probleemid, mis on eriti teravad noorte seas. Milliseid väljakutseid toovad need arengud kaasa Eesti tööturule ja majandusele? Mida tuleks juba praegu teha, et ennetada või leevendada nende pikaajalist mõju?
1980ndatel sündis Eestis aastas 20–25 000 last ning meie haridusvõrk on suuresti üles ehitatud selle aja mõõdupuu järgi. Täna sünnib alla 10 000 lapse aastas, kuid pärandiks on harali koolivõrk: mõnes koolis on ühe õpilase kohta alla viie, teises üle saja ruutmeetri pinda. Ühes koolis jagub õpilase kohta vaevu vannitoa jagu ruumi, teises piltlikult terve eramu. Lapsi jääb vähemaks ning koos nendega napib üha enam ka õpetajaid ja teisi haridusressursse, samal ajal kui kogukonnad soovivad õigustatult hoida kooli kodu lähedal.
Mida vähem on lapsi, seda kallimaks muutub iga kaotatud laps – ja seda olulisemaks küsimus, kuhu koondada kvaliteetne haridus. Kuidas kahaneda nii, et me ei hoiaks püsti haridusvõrku hariduse kvaliteedi arvelt ega süvendaks koolide koondamisega ebavõrdsust?
Esinejad
Asukoha juhised
Kohapealne osalemine
Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valge saal
Lossi 25, Tartu
Osalemine veebis
Üritusest toimub ka veebiülekanne UTTV keskkonnas. Rühmaarutelusid veebis üle ei kanta.
Kohapeal osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 15. oktoobril.
- 20.10.2026
- 09.00–16.30
- Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valge saal
- Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus
