Varasemad teadusteemad
Stomatoloogia Kliiniku teadustöö temaatika on olnud viimasel 25 aastal küllaltki lai, sest ühe allüksuse alla on koondatud hambaarstiteaduse kõik kitsad ainevaldkonnad. Vastavate ainete õpetamiseks vajatakse ainet sügavuti tundvaid spetsialiste, millest tuleneb ka teemade heterogeensus.
Suu- ja hambahaiguste alases teadustöös (sh laste hambahaigused) on uuritud: hamba kõvakudede keemilist koostist kaariese ja parodondihaiguste puhul (N. Vihm); sülje biokeemiliste muutuste ja endokriinsüsteemi häirete ning immunoloogiliste protsesside osa hambakaariese ja parodondihaiguste patogeneesis (S. Russak, T. Seedre, M. Saag); hambakaariese, mittekarioossete kahjustuste ja hambumusanomaaliate esinemissagedust erinevates vanuserühmades ja Eesti piirkondades 1971–2004 (N. Vihm, A. Kõdar, S. Russak, M. Saag, R. Vasar, J. Olak); eesti rahvusest üliõpilaste tervise, suu tervise ja antropoloogia alane kompleksuuring 1981–1983 (M. Saag, R. Vasar, S. Russak); suhkrualkoholide toime sülje eritusele, hambakatule ja hambakaariesele: kolm järjestikust uurimust 1998, 2005 ja 2008-2014 (M. Saag, J. Olak, R. Vasar, R. Nõmmela, T. Seedre, S. Russak); Eesti ja Taani laste hammaste tervise ja tervishoiusüsteemide võrdlev hinnang (M. Saag); igemetasku mikroökoloogia kroonilise parodontiidiga patsientidel (P. Kõll, E. Leibur); parodondihaiguste ravi efektiivsust mõjutavad tegurid (E-R. Pähkla, T. Koppel, M. Saag); hammaste kaariesest kahjustatus väikelastel sõltuvalt ema suuõõne mikrofloorast ja hammaskonna seisundist ning sättumusest regulaarse hambaravi suhtes (J. Olak, M. Saag).
Ortodontia vallas on uuritud eeshammaste väärpaiknemist lastel (A. Kõdar), kolju ehituse iseärasusi hambumusanomaaliatega lastel (R. Nõmmela); varase ortodontilise ravi efektiivsus standardseadeldistega (R. Nõmmela, T. Jagomägi); Hambumusanomaaliate levimus ja tüübid Eesti lastel ning ortodontilise ravi vajadus (H. Sepp, M.Saag).
Koostöös Eesti Biokeskusega on alustatud mittesündroomse huule- ja suulaelõhe geneetilise etioloogia uuringut Eesti populatsioonis (T. Jagomägi, M. Saag, M. Soots). Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha, millised kirjanduses mainitud eeldatavad kandidaatgeenid osalevad mittesündroomse CLP fenotüübi kujunemises Eesti populatsioonis ning leida uusi kandidaatgeene, mille osalemist lõhede tekkes peetakse võimalikuks, aga senistes uurimistöödes ei ole veel suudetud näidata. Sellel teemal kaitses filosoofiadoktorikraaadi Triin Jagomägi (juhendajad M.Saag ja A.Metspalu)
Olulisteks teadustöö probleemideks suu ja näolõualuudekirurgias on olnud näo- ja lõualuude kaasasündinud väärarendite etioloogiliste tegurite väljaselgitamine ja kompleksne ravi, nii kirurgiliste kui ka ortodontiliste ravimeetodite täiustamine (M. Lõvi-Kalnin, M. Soots, T. Jagomägi); parodondihaiguste patogeneesi ja kirurgilise ravi kliinilis-morfoloogilised uuringud (E. Leibur, H. Tääkre, Ü. Pintson, A. Tuhkanen); alveolaarluu regeneratsiooni ja osseointegratsiooni hindamine pärast luutransplantaatide ja hambaimplantaatide kasutamist hambarea defektide ja parodontiidi ravis (E. Leibur, Ü. Pintson); odontogeensete kasvajate epidemioloogia, patogenees ja kliinilised aspektid (T. Tamme, E. Leibur); vanuse määramise ja identifitseerimismeetodite hinnanguline analüüs kohtumeditsiinis (H. Soomer ja E. Leibur); alalõualiigese haiguste patogenees: põletikumediaatorid, tsütokiinid, valu, serotoniini antagonistid ja ravi (Ü. Voog-Oras, E. Leibur); artrotsenteesi ja artroskoopia efektiivsus alalõualiigese ravis (E. Leibur, Ü. Voog, K. Privoi). Prof E. Leiburi juhendamisel on kaitstud 4 doktorikraadi (H. Soomer, Ü. Voog-Oras, T. Tamme ja P. Kõll, O.Jagur).
Ortopeedilise stomatoloogia valdkonnas on uuritud järgmisi probleeme: suu limaskesta epi¬teeli adaptatsioonist eemaldatavate hambaproteeside puhul (O.Salum); periimplantiit – etioloogia ja patogenees (S. Liskmann ja O. Salum); hammaste proteesimise vajadus ja ravi nõudlus Eestis (O. Salum); obstruktiivse uneapnoe stomatoloogiliste aspektide üldistamine ja raviprintsiipide väljatöötamine, sh konservatiivse raviga, kasutades apnoe raviks oklusaalseid aparaate koos vastavate näidiste valmistamise ja kliinilis-laboratoorse metoodika juurutamisega (O. Salum, A. Korrovits); oklusiooni suhe alalõualiigese düsfunktsiooniga proteesikandjatel (A. Korrovits, O. Salum).
Enamik kliiniku õppejõude on esinenud korduvalt olulistel rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel. Mitmed ettekanded ajavahemikust 1994–2006 on arvatud diplomi vääriliseks. Hambaarstide Teadusliku Assotsiatsiooni Euroopa ja Põhjamaade sektsioonilt on diplomi saanud M. Saag, M. Soots, H. Tääkre, E. Leibur, Ü. Pintson, A. Tuhkanen, T. Tamme, J. Olak, S. Russak .
Ü. Voog-Orasele kaasautoritega omistati Acta Odontologica 2004. a parima artikli auhind ja Julius van Szymanowski auhind 2005. a .